Kirjutada või mitte?

Kui lugejate hulgas on prouasid/herrasid, kes on kunagi sulge ilukirjanduslikult liigutanud, siis tunnen ma end kenasti. Sest teie, armsad inimesed, saate ju ometigi aru, milline (vahel ebareaalselt mõnus) täishustle on romaani/novelli/lühijutu jne kirjutamine (proosa on rõhu all, luules olen võhik, draama huvitab, aga tundub keerukas). Esimene mainituist võtab ju lausa silmnägemise – keerukas on see protsess, raisk.

dsc_0635

Ma olen alati tahtnud pärida, kuis kaasaegsed kirjutavad, mismoodi näeb välja nende töö köögipool. Ja eks siit-sealt neid tükikesi ka kostub. Kivirähk näiteks on öelnud, et kui sa ikkagi tahad raamatuid kirjutada, samumeie, siis istu laua taha ja hakka kirjutama. Kui sa reaalselt iga päev midagi paberile ei pane, ei ole sinu sulest vähemasti järgmise aastakümne jooksul midagi oodata.

Eks ta tõsi on. Teksti ei sünni, kui sa ei kirjuta. Vahel peab end lausa sundima. Käskima-nüpeldama. Sest isegi kui panna terve päeva vältel kirja suhteliselt viletsat teksti, on tulemiks kas või paar head lauset või tekib kena mõte, kuidas lugu edasi arendada. Ma olen Kivirähkiga nõus. Kuigi selle mehe produktiivsus… No mis ma oskan öelda, uskumatu. Lope de Vega ta küll ei ole, aga sinna lähedale. Ühesõnaga: kirjuta! Anna pihta! Maailm on su auster!

dsc_0576

Lihtsalt kirjuta! Aga ega sellega probleemid ei lõpe. Romaani – koherentset sorti – kirjutades tuleb silmas pidada tuhandet teist asja. Vaadata, et tagasipõiked olevikusündmustega haakuksid, et tegelaste tegevused omavahel vastuollu ei läheks. Et sügise kirjeldustesse ei satuks kogemata lauseid “Oli erakordselt palav juuni” ega muid lolluseid. See on kurnav ja ülipõnev samaaegselt.

Ja siis valmib jälle üks lõik. Ja loen selle uhkel pilgul üle. Ja – no anna asu – eriti pateetiline jura! Nii halb. Justkui C-kategooria holliwoodikas, täisbiidermeier. No mis teha. Punastad ja parandad. Kirjutad edasi.

dsc_0564

Ühseõnaga, nutikas lugeja juba mõistab, millega ma nädalas teatavad päevad sisustan. Täna oli säärane päev :). Carpe diem, muthafaker.

Flanöös

 

 

 

SHARE:

6 Comments

  1. Mae September 16, 2016 / 6:22 am

    🙂 Aga need Su siseheitlused näitavad, et oled õigel teel.

    • rabarberibulvar September 16, 2016 / 6:41 am

      Tee on valitud. Aga käänuline ja ülesküntud ning röövloomadest kurnatud on see rada :).

  2. Timo Treit September 19, 2016 / 4:25 pm

    Mida sa kirjutad? 🙂

    • rabarberibulvar September 19, 2016 / 6:05 pm

      Kirjutan romaani. Põimuvad kolme perekonna lood. Põhiliselt, ehkki peateemat on raske määratleda ja ehk ei ole see ka minu ülesanne, vaatlen eri vabadus- ja õnnearusaamu tänases hedonistlikus eduatmosfääris. Jes!

  3. Kairi September 21, 2016 / 11:19 am

    Oo, intrigeeriv! Ootan pónevusega arenguid!:) Ja muidugi väledat sulge!

    • rabarberibulvar September 21, 2016 / 11:28 am

      Aitäh, Kairi! Saab näha!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *