Liigsest kiirustamisest

Täna korra mõtlesin, et ehk peaks midagi juba kuskile saatma, mõne käsikirjaraasu. Aga otsustasin mingi tunde ajel ümber ja lugesin selle asemel edasi Leida Kibuvitsa “Paradiisi pärisperenaist” (1934), mis mulle väga meeldib! Soovitan, otsige üles ja lugege. Ja seal on säärane stseen, kus kirjanik Eerik tuleb äkki oma endise abikaasa, näitleja Eeva juurde ja ütleb, et on Eevale osa kirjutanud, ühte vastvalminud näidendisse. Ja siis on kirjas nii: “Eeva ootab. Ära sõrmitse veel palavat, hangumata klaasnõu, habrast vormi – ta põletab su sõrmi ja valgub laiali.”

Põhimõtteliselt on vist nii, kogemus näitab, et kui sul on mingi küsimus, kahtlus või sa ei ole milleski päris kindel, siis tasub lugeda edasi pooleliolevat teksti ja seal on vastus olemas. Lihtne.

Üldist: olen Thbilisis, siin on päeval varjus 34 kraadi sooja ning see on külmniiske ilmaga harjunule meeletult raske, talumatu, õhk oleks justkui kuuma suppi täis ja sunnib pidevalt end sööma, jooma. Söö, joo, söö! Kuum, kuum! Nüüd kuue päevaga hakkab eluvaim tasapisi sisse tulema, aga tunne on ikka veel kuidagi uimane ja mitte päris õige.

Täis, kõike täis

Flanöös

SHARE:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *