Viimne tõde reedest

Ma tahaksin lihtsalt hõisata kõikidele, kes vahel siia satuvad: “Tere!” Nii lihtne see ongi, tervitus kuskilt keha seest. Puhas, eelarvamusteta, privileegidest riisutud, lihtne tere-hääl kõikidele sallivatele, headele ja avatud mõtlemisega dekandentlikele suurvaimudele. Ma olen viimasel ajal mõelnud nii paljust. Pea kõigest. Thbilisi peale on tulnud suur plärakas niiskust, sooja niiskust. See paneb mõtted käärima ega lase neil ära lennata. Tegelikult see suisa soodustab mõttetööd. Mõtled imelikele asjadele nii, et need ei kao pealuu seest mitte kuskile. Mitte kuskile, raisk!

Reede on hea. Ma istun valgel diivanil, tegin küpsiseid. Võtsin ühe. Kohe võtan teise. Kolmanda võtan siis, kui olen juba linade sees. Mitu küpsist võtad õhtu jooksul sina?

Ma tahtsin kirjutada oma lugemistest. Ma olen lugenud palju. Esiteks lugesin Virginia Woolfi “Tuletorni juurde” (20 lk lõpust jäid lugemata, säh sulle ausust) ja elasin kaasa maalikunstnik Lily Briscoe saatusele; ma nautisin väga Päikese kirjastuse tuttuut Adam Hasletti romaani “Kui mind enam ei ole“, mille lõpp valmistas mulle pettumust, kuid samas pean tõdema, et tekst üldiselt puudutas mind. Kirjutan sellest pikemalt, kui suudan mõtted koondada. Väga hea raamat, mida lugesin-vaatasin (muide raamatuid peaks enam saama vaadata, illustratsioonid võiksid ka romaanidesse taasilmuda, praegu meenub pelgalt Mudlumi hiljutine tekst, mida ilustasid kihvtid pildid), oli KUMU “Geomeetriline inimene”, mis kõneleb eesti avangardist. Ma ei teadnud Eesti Kunstnikkude Rühmast enne midagi, nüüd olen KORRALIKULT TARGEM. Tahan talvel kindlasti väisata ka KUMU uut dekadentsi-näitust, kas olete sinna juba jõudnud? Ja lõpetuseks: loen uuest Gide’i “Valerahategijaid” ja imestan, kuidas ma ometi ei saanud selle loo kirkusest sellisel määral aru seda esimest korda lugedes. Milline mitmekihilisus, koherents, huumor, egoism! Kaunis-kaunis töö. Gide’i peaks vast rohkem lugema, kuigi tema “Maised toidud” oli küll khm… jube tekst.

Ma tahaksin, oo, tahaksin teada, mida inimesed igal pool praegu lugevad, millest nad und näevad ja mida oluliseks peavad. Ma tean, et ma kõlan paatoslikult ja nihilistid kihistavad mu üle naeru, aga hetkel on mul sellest ükskõik, sest parem paatoslik kui külm.

Tegusat reedet (lugeda vastupidi)

Flanöös