Hääled

Päike läheb siin looja poole üheksa paiku. Enne Gruusiasse kolimist morjendas see mind, sest olen ma ju eestlaslikult harjunud suviste valgete öödega, mida tõlgenda(si)n ülimalt romantilistena, unustades kaunil maiõhtul lõivu, mida nende kaunite õhtute eest maksame (eeldusel muidugi, et õhtuid ei tumesta hallid vihmapilved). Valged suveööd on mulle siiani hingelähedased, muidugi, aga tõtt öelda on sumedas lõunaööski asju. Kui läheneda öeldule mitte väga transtsendentaalselt, on siinne öö-päevarütm unele palju parem. Sest isegi kui Eestis kasutada pimendavate kardinate, maskide vms säärase abi, magan ma juuni-juulikuises Eestis võrdlemisi halvasti. Ja viimasel ajal on hea uni hea elu tagatis (see kõlab metsikult väikekodanlikult, ma tean).

DSC_0552 (1)

Kui ma musta õhtu saabudes pea aknast välja torkan, et krõbedaks kuivanud riided nööridelt noppida (mind ennastki üllatab, kui kiiresti hakkasin pesu akna taha riputama – olin alati selle kombe üle mingil arusaamatul põhjusel naeru pugistanud), kostuvad minuni hääled. Kui riiete kuivatamisest veel rääkida, siis on seegi protsess siin teistlaadne kui Maarjamaal – Eestis peab pärast õuest pesu noppimist ootama kuni riided tahenevad, kuni niiskus neist kaob, et nendega siis edasi toimetada. Siin peab ootama, et riided pisut jahtuksid! Nagu kuumasid saiu, laon ma siis rõivad jahenema. How cool is that?

DSC_0546

DSC_0545

DSC_0539

DSC_0535

DSC_0534 DSC_0531 DSC_0525

Ja kui ma nööri tühjendan kostuvad minuni hääled. Praegugi: istun sumeda öö juures akna all, 27 kraadi tumedat õhtut voolab mu sülle ja õuest valgub minuni elu. Eestis ei ole ma ealeski midagi säärast tundnud. Majade keskelt kostuvad helid: kahvlite kõlin vastu taldrikuid, õhtusöögi lõpu hääled, seebisarjade kriisked, autouste paukumine, laste hüüded, raadiohääled, mis toovad mõtteisse Lähis-Ida. Viiulihääled, keskustelu. Kogu see melu kandub minusse ja seetõttu ei tunne ma end siin üksildasena. Ma tunnen hoopiski, et ma kuulun.

(enamik piltidest on tehtud Lobota järve ääres või teel sinna)

Head

Flanöös

 

SHARE:

4 Comments

  1. Nele June 21, 2016 / 6:33 am

    Ei teagi kas lummavaks muutis selle maa Gruusia ise või Flanöös selles! Soovitan soojalt leida aega mõlema jaoks.

    • rabarberibulvar June 21, 2016 / 6:49 am

      Millised kaunid fraasid. Säärased on alati teretulnud!

  2. Ivi June 21, 2016 / 8:46 am

    Isuäratav!
    Igatsust tekitav!

    • rabarberibulvar June 21, 2016 / 9:12 am

      Siin on tõesti parasjagu hää!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *