Tbilisi V. Oludega kohanemine

Inimene harjuvat kõigega. Mina harjusin Tbilisiga. Ehkki ma ei tea, kas see on hea, kohanemine nimelt. Sest kohanemise lõppfaasiga kaasneb alati mandumine: detailid jäävad märkamata, erutus kaob kõhukoopast, ideed ei hoova pidurdamatult pähe. Roheline tõmbub tuhmiks, valge määrdub. Ideaalid on purustatud ja roosad prillid lõmastatud: kohalike sõnutsi peitub ilusa isakultuuri taga (millest ma nõnda hõllanduslikult olen pajatanud) räme machondus :).

Ent mõnel heal hetkel on see vaimustus tagasi. Näiteks kui mulle vaatab silma pisike poisiklutt, vaevu kahene, kes – I kid you not – näeb välja täpselt kui punapäine Paul Giamatti. Lihtsalt võbelev eufooria on kadunud, mida ma tegelikult aiva otsin. Ja mis mulle ühel hetkel vast saatuslikuks saab.

Ma ei oska lihtsalt suur olla.

Mainisin Instagramis, et lähedal avati uus koogiäri. Ja see on vaimustav: laimitardid, õunapirukad, canelad, brownie‘d (ühes kohalikus söögikohas nimega brown), flanist võdisevad tordid. Ja teenindavad kaks Giorgit. Pâtisserie, mille hõrgutistest kõnelen, on tegelikult maailmas üsna tuntud prantsuse kondiitribiznez nimega Paul. (sõnal pâtisserie on juba koogimaik üll, kas pole? See kõlab kordades paremini kui eestikeelne kondiitriäri, imelik.. Selle seigaga meenub mulle, kui olin pisike pliks ja hea päev oli see, mil vanaisa ütles: “Flanöös (khm-khm), täna läheme kulinaariasse.” Siis võttis ta mu käe pihku ning vedas tänasesse Haapsalu kaubamajja ja ostis mulle suure tuuletasku. Good times.)

File 31.05.16 15 15.08

Ja eks neid kohapealseid võlusid ole veel. Näiteks on siin hämmastavalt lihtne hankida endale  – kuidas nad seda kutsuvadki – bubble butt. Kui kellelgi on mullipepsi järele himu, siis parim viis selle kärmeks saavutamiseks on kohalik sai puri. Mida vanamehed “kuumast kaevust” ammutavad ja vana ajalehe sisse mässivad. Palun väga:

File 31.05.16 15 15.32

Ja üks asi, mis mind veel vaimustab on siinne äike. Tbilisis möllab äikesetorm väga tihti ja see on alati suurejooneline. Et Gruusia pealinn paikneb mägede vahel orus, kajab mürin eriti aukartustäratavalt ja see on mõnusalt hirmutav. Mõnusad ei ole sellega kaasnevad elektrikatkestused, ent kuna ma olen juba võrdlemisi har-ju-nud ka sellega, et kraanist ei tule alati vett, siis lepin tasapisi ka elektrivaegusega.

Saadan teile palavaid terviseid

Flanöös

 

 

 

SHARE:

3 Comments

  1. mäemamma June 2, 2016 / 5:43 pm

    hei flanöös,
    Aga miks Tbilisi? Või pole ma su blogis piisavalt tuhninud?
    Tervitused mägedest, kus ka äikesetormi kaja hirmsamgi veel kui torm ise 🙂

    • rabarberibulvar June 2, 2016 / 6:26 pm

      Hei õhtust! Täiesti juhuslikult ja olude sunnil. Või mitte sunnil, aga juhtus kuidagi nii. Tekkis võimalus. Ning võimalusist tasub ikka kinni võtta. Kust mägede vahelt sa kirjutad?

      • mäemamma June 3, 2016 / 11:14 am

        Aplides 🙂 Shveitsi Alpides

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *